Pühapäevane priius

Milline imeline VABA hommik!
Mõte mitte ärkamisest ja päevast ilma kohustusteta trumpab kõik eelneva.

Kell 9 kui esimest korda silmad lahti tegin mõtlesin, et Faak kui hea, aga kohe kui oma toa uksest välja sain astuda palus Hetty, et ma läheks üles tüdrukute manu, neil olevat osad riided kadunud pesust. NO MIDA!!! Ma ei kanna ju nende riideid. neiud Mulcahyd jätsid sellise mulje, nagu mina oleksin nende riided kuhugi ära peitnud, mida veel. Mitte just tore hommiku tervitus.
Köögis oli Hettyl pisukeseks probleemiks, et ma ei ole ahju viimasest korrast puhastanud, kuigi mu küpsised ei teinud mingit prügi sinna, hoopis tema tortillad sittusid selle puru täis!! Okei unustasin plaadi üks kord peste, aga no juhtub palju ma ikka jõuan, niigi koristan liialt palju nende kõigi järelt, kuigi ei peaks. Kui lõpuks tüdrukud alla jõudsid, siis nad pidid tunnistama, et olid ise oma riided kuhugi laokile jätnud ja vabandasid mu ees, aga ikkagi hommik oli juba määritud. Sõime, kui Hetty sai telefonikõne Sophielt, kes ütles , et nad juba ootavad neid. Ruttu riidesse ja minek, taas jäin mina hommiku lauda koristama, aga pole midagi parem koristan kui elan kakamajas. Lõpuks sain ka mina oma sammud Champinioni poole seada sidruneid ostma. Jalutasin karges hommiku Thenay`s ja kuulasin Vaikot mõnusalt taustaks. Oli lõpuks minu üksi olemise aeg kuni selleni, et üks punane auto mu kõrval peatus. Loomulikult Sophie ja Hetty , kes läksid ka poe poole, nii et hüppasin sisse. Lootsin poes üksi ringi tuiata, aga ikka kuidagi sattusin nendega kokku ja loomulikult kassiir, kelle juures ma olin teadis, Hettyt ja pidi taga juttu rääkima. Hetty nagu sai põhjuse , et uurida mida ma ka ostan siis. Aga siis lõpuks vabadus, mida ma hommik otsa olin üritanud leida. Üksi koju jalutamine. Väike põik sillale ja selle alla ning mõnus vaikus.