.... on saanud meie tervituseks Elleniga, taaskord nädalavahetuse veetsin perekond Woodside juures nagu ka arvatavasti järgmise. :D Laupäeval kohtusime Argentonnis ja käisime Jõululaadal. Kohe peale sisenemist oli Brett juba kadunud, leidsime ta mõne aja pärast Hot dogi leti juurest vesistamas :D Ta oli lõhnapeale kohale jooksnud. Laat oli tore ja asjalik. Järgmine eesmärk oli sööma minek. läksime siis ühte kohvik/baari, aga õhtusööki ei olnud hakatud veel serveerima, võtsime siis ühed õlled, loomulikult ajasin ma enda oma kohe veidi maha kui kätte sain, käpard nagu ma olen. Kala kala kala , oli hea, sõin.

Pühapäeval olime Elleniga laibad ja ei teinud peale jõuluehete käppimise mitte midagi. Jube Jube oli olla, ööök. Esmaspäeval prantsuse keeles pani Corinne( õpetaja) mind kokku ühe naisega rääkima, kes tahab järgmine aasta Eestise sõita, nii et minu vestlus läks üsna lihtsalt, sest teadsin millest rääkida.

Täna 5 detsembril, käis meil hommikul Sinter Klaas ehk siis Hollandi jõuluvana teisik, Ka minu potas :D oli pandud kamina ette ja Sinter Klaasi tõi mulle šokolaadist C tähe, hiigelsuure :D Aitüma Sintekas. Ja täna on piparkoogimaja tegemise päev, ISE TEGIN TAIGNA, MAASTER OLEN.


Paar päeva tagasi ütles Hetty et, nad ei lähegi Holandisse, tänaseks olid juba asjalood muutunud, ikkagi lähevad ja mina lähen Pariisi 20 detsember ja arvatavasti nad viskavad mind Pariisi.
A plus

Mul on öömaja Pariisis!!! YEi.

Mitte nii hea uudis on, et mu viimane tarkusehammas otsustas oma viimase koiva välja ajada ja seega on mu terve parem näo pool valudes ja veel kord valudes.

chateau Guillaume`s jõululaat polnud ka midagi erilist, isegi jõulu muusikat ei mängitud ja kuusepuu mis neil oli , oli väga nigel. Koht oli ilus ja nunnu, aga Raekojapatsi laadaga ei anna võrrelda, Eesti oma on ägedam.

Hõu Hõu kuu pärast olen kodus kahe kuu pärast on Pariisis Linkin Parki kontsert, mis on siis ikkagi teisipäev- selleks ajaks mõtlen midagi välja ma pean sinna ju minema, ikkagi lapsepõlve bänd ju.

Oskan panna kipsplaati, muide juba üsna pädevalt.
Eile tegin maailma häid ingveri küpsiseid.
Ja täna prantsuse keele kursustel rääkis vene naine sellist prantsuse keelt, mis kõlas ikkagi nagu ehtne vana vene naise pläma.

Kooli minnes panin trepil pikali ka.

Ärkan, joon hommiku kohvi ja küsin Hettylt, kas ta saaks mind kella 2 ajal Argentonni visata, tema aga ütleb, et ei tea, et ta hakkab kohe Tmi Chatearouxi viima rongi peale, minu jaoks ju supper, sest sinna ma ju tahtsingi minna. NIII siiis......

Ma läksin maha põhi ostukeskuste juures, Hetty ütles, et ma saan pärast bussiga kesklinna sõita, olin rahul. Esimene pood hakkan maksma, kaart ei tööta ja oi imet unustasin sularaha kaasa võtta :) kraapisin oma viimased kopikad kokku ja maksin arve. Hiljem aga hakkasin mõtlema, et see bussipilt ju maksab ka kindlasti midagi ja mul oli taskus mingi 10 euro senti . Hoolimata sellest läksin Culturasse ja teistesse ostumajadesse ja kõigis teistes õnneks kaart töötas. Kui ma oma isu poodidest täis olin saanud, hakkasin siis vaikselt kõndima Chatearouxi keskuse poole, kuhu ei olnud vähe maad, kell oli veidi enne ühte. Igaks petteks vaatasin, mis kell buss siis ka läheb ja oi järgmine buss läks alles veerand3 ja see buss oli ka veel tasuta- milline vedamine. Mis kasu on mul tasuta bussist, mis läheb alles miljoni aasta pärast. Jalutasin ja jalutasin, olin ainuke jalakäija. Jõudsin ühe suure träni poeni ja mõtlesin, et hüppan sisse. Mind teades loomulikult ei viitsinud ma ringiga minna , lippasin siis üle muru ja tegin akrobaatikat üle kraavi( kuhu ma peaaegu sisse kukkusin) ja kui ma ukseni jõudsin ootas mind ees tore üllatus, pood oli ju lõunavaheajal. Kõik minu akrobaatilised liigutused ilma asjata. Asusin aga edasi sammuma kuni jõudsin kohani, kus kõik ideed said otsa. Jalakäijatetee sai otsa ja ees oli väike silla alt läbi sõit autodele, kus ei paistnud kusagil ruumi olevat minule kui ainukesele lollile jalakäijale. Seisin ja uurisin ümbrust, ega ma silla pealt ei saa minna, aga ei, ääred olid ümbritsetud aedadega. Seisin ja naersin, sest bussini oli veel tund aega. Otsisin kõrvalt põike kohta, aga ees ootas mind NÖ "Igav liiv ja tühi väli"ehk siis Põld ja ei midagi muud. Kõmpisin tagasi tee äärde ja jäin mõtlema oma armetu olukorra üle. 100 meetrit väljapääsuni ei tohiks olla ju võimatu, sel hetkel oli see aga halenaljakalt pikk maa. Kuni lõpuks väikse tänava otsas, kus ma seisin ja naersin oma haleda olukorra üle, peatus üks härra( autoga) et sooritada paremat pööret( just sinna kuhu mina tahtsin minna). Andsin talle kätega märku, et äkki ta saaks mind aidata, ta avas akna ja rääkisin oma murest, härra oli väga lahke ja viis mind teisele poole "MÄGE" ja isegi kaugemale. Ma ei kujutanud ette, et see tee nii pikk oli rongijaama lähedusse. Kui ma autost väljusin oli mul veel tükk maad käija, aga see läks kiirelt, sest enamuse teest ma lihtsalt naersin enda üle.

Käisin veel ühes suures poes ja tegin seda mida ma kõige paremini siin oskan- marki maha teha prantsuse nooruse ees( üritasin avada ust , mida oli võimatu avada ja seda mitu korda, samal ajal kui prantsuse noorsugu teisel pool klaasuksi lolli jälgis.

Ostsin pileti kella 4 rongile, olin ju üleliia palju kõmpinud. Perroonil oodates tuhises must mööda rong, mis tekitas tunde, et lendan kohe oma mugavalt puupingikeselt minema. Mina jäin õnneks ikkagi istuma, aga mu juuksed otsustasid teist teed minna.

Argentonni tuli õnneks Hetty järgi kuna saatsin talle sõnumi, et mul pole raha et taksot võtta. Autos rääkisin talle oma naljakast juhtumist ja tema arvab , et ma oleksin tohtinud sealt silla alt läbi kõndida, aga noo ma ei tea, ma surma ka ikka päris ei tahtnud saada. Või äkki ta seda lootiski!!!!!!!!

Kes teab, mingu ise kui tahab- kakapea.

Mul on vist äratuskell sisse kasvanud, isegi vabal päeval pole võimalust kaua magada, sest mingi värdjas äratus mu sees äratas mind jubakell 8 ülesse. Nii ma siis proovisin uinuda tunnikese paar voodis, aga edutult. Võtsin ennast lõpuks kokku ja ajasin voodist välja, et minna Championi( kohalik pood)ürte ostma :D Jah nelki ja ingverit ja pomerantsi- viimast polnud saadaval( ikka hea ju teada :D ) Ja peale selle väljas käigu ma lihtsalt uimerdasin ja uimerdasin ja valutasin pead ja uimerdasin ja uimerdasin.


Paar päeva tagasi käisid meil külas Väike Ron ( harry potterist) koos oma õega. Nii nunnu oli vaadata ja kuulata neid- ehtsad inglased. Nad üritasid mind kambaga sügise viimaste jäänukitega hävitada ehk siis lehesõda, mina versus 6 last. Lõpetasin kivide ja putukatega juustes ja marrastusega jalal, aga vahva oli. Sama päeva lõunal meisterdasin rullbiskviiti, mis nägi välja nagu mingi soolikas, ei olnud just eriti esteetiline:) aga vähemalt lastele maitses.

Ah jaa, ja mulle ei meeldi beebi kaka aroom( mitte et mulle täiskasvanu omagi meeldiks) aga see on kuidagi eriti vänge.


Ja on päevad kui ma tahaks Hetty maha lasta.

Nädal millele võiks nimeks panna väsimus- oli siis eelmine. Suurlinna minekuks rammu polnud ja otsustasin helistada Ellenile ja kohvile nad kutsuda. Vastuseks sain, aga hoopis kutse nende juurde appi, kuna nad olid eelmine päev just 50 kipsplaati koju tassinud. Mina kui hea inimene ikka olen nõus aitama. :D ja ega kodust eemale saaminegi paha tee. Nii siis Hetty lubas mind hommikul Argentonni viia, aga kui hommik käes ja aeg oli juba minekut hakata tegma ei paistnud asi kuidagi seda viisi. Ellen pidi mind peale võtma kell 11 , kell oli pool 11 kui Hetty lastega teleka eest välja loivas ja hakkas riidesse panema. Küsisin igaks juhuks üle, et ega ta unustanud ei ole, ta vastas et ei eiei, et ta paneb lapsed kiiresti riidesse ja kiire petite-dejauner ja siis Argentonni. Olgu siis selge sott, nii öelda. Läksin ka alla mõne aja pärast. Kell oli 10 pärast 11 nad sõid kell oli viie pärast 11 nad ikka sõid, Hetty ainult utsitas lapsi hellalt takka et cris-Tiina peab kell 11 kokku saama Argentonnis , mis siis et selleks ajaks oli kell juba 11. Aga vahet pole , sinna ma igatahes lõpuks jõudsin.

Ellen oli koos emaga vastas, Brett oli koju jäänud tööd tegema. Chaillac`i jõudes logelesime alguses niisama ja siis läks raske töö lahti - kipsplaadi seina panek ja kõrgustesse ulatuvasse lakke. Meie Ellleniga mõõtsime ja lõikasime, Brett pusis seinte kallal. Algselt oli plaan, et ma lähen õhtul koju, aga see jäi ära. Õhtul jõime veini ja mängisime mingit keerulist kaardi mängu, milles ma juba lõpus üsna tubli olin. Magasin Elleni emaga ühes toas, Ellen küll hoiatas, et ta norska, aga et nagu vedur seda ma ei kujutanud ette. :D Alguses ei suutnud magama jääda, kuna ma lihtsalt naersin oma veidike shvipsis peaga lõputult. Aga magama ma ikkagi jäin.

Järgmine hommik kujunes uimerdamiseks. Leppisime algselt kokku et ärkame kell 9 ja lõpetame selle ühe toa ära aga kell 12 me veel arutasime kas teha tööd või mitte, ikkagi tegime. Tuba me valmis ei saanud, aga vaeva nõudvad laed said tehtud. Sõin õhtust veel seal ja siis viskas Elleni ema mind autoga koju.

Selle nädala päevad on olnud nagu ikka, õnneks aga täna hakkas kool. Olen pääsenud neist kõigist ja alles jäänud ainult väike nunnu Guillame, kes näeb välja nagu Sõjaväelane- isa ajas juuksed liiga lühikeseks.

Liisi ma sain paki kätte. Nunnu aitäh teile. Hiirepoiss ja koerapoiss istuvad mu öökapil.

See Nädal, see Nädal ongi see nädal, kus ma olen ainult väsinud ja magaks. Ebareaalne, kuidas lapsed võivad sind vaimselt nii ära väsitada. Hommikul ärgates mõtlen vaid sellel, millal uuesti magama saaks.
Teisipäeval, päev pärast mu pöörfit puhkust oli õnneks veidi rutiini vabam kuna kolmapäeval oli Halloween, valmistusime selleks. Kaunistasime keldri peo jaoks ja enamus tegevusi, mida me see päev tegime keerles järgmise päeva peo ümber.
Kolmapäeval ehk siis peo päeval, olid lapsed ärevusest juba kella 6 ajal üleval, kuulsin kuidas nad trampidest ülevalt alla jooksid. Ma magasin too päev sisse :)
Lyan- vanem tüdruk oli täiesti ebareaalselt vastik ja pirtsakas terve päeva, neil on üks sõber tüdruk Rafael, kes on suhteliselt poislik või õigemini väga, tema pärast ei tahtnud Lyan selga panna kleiti ega seelikut peo jaoks, sestkartis et Rafael hakkab teda narrima, nagu mida narrima sellepärast et sa tüdruk oled- on ikka lollid küll.
Enne pidu meisterdasime veel surnudmehe sõrmi- valge imelik sai, moosi peale ja kokku rullida, natuke veel nikerdada ja lõpptulemas on tegelikult päris võigas ja reaalne.
Pidu oli täitsa vahva, kohale oli tulnud 30 last ja 10 vanemat.Õhtul vaatasime veel Guillaumega Pipi Pikksukka ja siis läksin mina tuttu. Samal õhtul tuli ka Veel isa paariks päevaks koju enne Abu Dahbisse minekut. Pariisi sõit jäi seega ära.

Nagu arvata oli, siis Neljapäev tiirles põhiliselt isa ümber, lapsed igatsesid teda päris tõsiselt see kord. Käisime jõe ääres jalutamas ja molutasime niisama. Õhtul käis Kathleen isaga põllul laskmist harjutamas, püss oli sama suur kui tüdruk ise :D
Ja internet tuli tagasi õhtul, minu lucky number slevini vaatamine lükkus edasi, interneti ja une tõttu.

Jälle ärkan ja ei taha voodist välja minna, just oli eriti põnev unenägu pooleli, damin it. Tõesti oli huvitav. Hommik otsa mängisime poistega ja peale uinakut lähme perega Chatearoux`i isa rongile viima. Oh kuidas ma tahaks juba peale teed ennast kerra tõmmata ja sooja teki all uneleda.

Nädalake on juba külll peaaegu möödas, aga kirjutan nüüd siis oma nädalavahetusest Bordeauxis Annal külas. Idee tuli nii öelda paugust reede õhtul ja laupäeval ei olnud veel miski kindel. Kui Hetty mind juba rongijaama viis saatis Anna sõnumi, et ma läheks järgmine nädal, aga ma ei saanud enam öelda, e ma ei lähe. Nii siis algas 5 tunnine rongide tuur Argentonnist Limoges`i sealt Perigeaux`i ja lõpuks Bordeaux`i. Loomulikult suutsin juba rongisõidu ajal oma margi mitu mitu korda maha teha, minu jaoks pole probleem otsida platvormi Perigeaux`s rongile mis sõidab Bordeaux`i kuigi ma just istusin selle rongi peal ja lõpuks rongis jäääda prantuse noorsoo ees uste vahele:D.
Aga ikkagi Bordeaux`i ma jõudsin ja Anna tuli mulle sinna vastu kuigi tal oli tööle tõttamisega niigi kiire. Siiski korjas ta mu peale ( nii hea oli Annat näha ) ja viis siis ühtede eesti tüdrukutega kohtuma, kes on Bordeaux Erasmusega. Kuna Anna ise pidi tööle minema, siis palus , et nad mind kantseldaksid nii öelda siis nauke aega. Läksime Annast lahku ja hakkasime jalutama ühei erasmuse tudengi korterisse väiksele peole. Kui meie sinna jõudsime, siis olid seal ainult mõned prantsuse tüdrukud, aga väga toredad. Jõin natuke veini ja rummi ja rääkisin juttu, Hiljem oli see korter justkui rahvaste paabel- soomlased, prantslased, sakslased, austerlased ja kes teab mis veel. Kõik teised valmistusid seal tantsima minekuks, aga mina ja teised eesti tüdrukud seda ei plaaninud, mina pidin ju Anna juurde minema ja nemad olid juba mitu päeva pidutsenud.
Jalutasime siis tagasi, nemad läksid trammi peale ja mina jäin Victoiresse kontserdi kuulama. Kell oli 1 öösel ja keset linna käis suur Aafrika pidu. Võdistava pepuga mees vehkis laval tantsu ja publik elas juubeldavalt kaasa. Võdistavpepu suutis isegi karkudel oleva mehe laval tantsima panna, Väga Väga kift värk. Tuvusin seal ühe hispaanlasega, kes elab paegu , Bordeauxis, aga kes seda enam mäletab, mis ta nimi oli. Nimetame teda murjamiks.
Chillisin siis murjamiga, kuulasime kontserdi ja üritasime pantsuse keeles vestlust arendada. Kontsert lõppes veidi enne kahte ja noormees oli abivalmilt nõus mind suure teatri juurde saatma, kus ma Annat ootasin. Seal me siis istusime veidi aega kuni lõpuks ma talle mainisin, et ta ei pea minuga ootama, kui ta oli juba oma 20 minutit istunud ja õnneks ta siis läkski koju. Varsti tuli ka Anna ja jalutasime koju. Anna elab umbes 10 või 15 minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel keskkeskkesklinnast. Korter on nunnu väga nunnu. Rääkisime veel jutttu ja siis tuttu.PS: hommikul sai ju tundaega kauem maga da, kella ju keerati :).
Pühapäev oli kätte jõudnud, tegime väiksed petit dejeunere ja läksime linna peale jalutama. Ma olen hale turist, lihtsalt ei suutnud ei viitsinud pildistada:D Ma olen hale turist. Jalutasime imekaunis Bordeaux`s ja ajasime juttu. Anna viis mind ühte araabia linnaosas asuvale kirbuturule- tohtult lahe koht oli ja inimesed väga värvilised
Lõunasöögiks otsime nunnu restorani. Saime õues süüa, sest eriti ilus ja soe ilm oli õnneks see päev. Sõin esimest korda elus vist parti. Supper tore oli taaskord.
Jalutasime veidi veel, tegime väiksed kohvid ja läksime Anna korterisse tagasi, kell oli juba sellel maal. Pidin veel pesus käima.
Anna pidi kella 7 tööle minema ja mina olin otsustanud kinno minna. Kinno, mis asub vanas kiriikus. Nii Nii ilus põhimõttelt nagu meie Sõprus. Vaatasin inglise filmi "ConTrol"- hea film oli. Peale kino mõtles mu kõht , et võiks midagi süüa ja hakkasin siis midagi otsime. Kebab ei tõmmanud ja friikartulite ras ajas öökima, leidin siis ühe nunnu kohviku kino lähedal. Istusin õue Kohviku kõige kaugemasse lauda, ei mõelnud, ju et nad peavad selle siis ära katma kui ma süüa tahan:D
Igatahes tellisin õlu ja Itaalia salati( mämm mämm mozzarella), kogemata toodi mulle ka 1 pudeli vee asemel 2. Mingil hetkel kukkus mu nuga maha ja mõtlesin, e vahetpole ei kasuta enam , aga ei jõudnud veel nuga üleski tõsta kui minu teenindaja juba uue noaa kohal oli. :D Kohvi joomiseks suundusin sisse, sest õues oli juba pääris jahe.

Kui ma mingi kella 12 ajal hakkasin Anna kodu poole jaluatama(mul olid võtmed), siis olin täiesti veendunud, et ma ei saa valesti kuhugi minna, aga kuskil olin ikka vale pöörde teinud ja avastasin end olevat väga pimedas ja kitsas inimtühjas kohas. Õnneks ei olnud kodu sealt kaugel. Anna tuli ka juba varsti, kella 2 ajal arvan, jutustasime ja oligi jälle üks päev seljataga.


Esmaspäev- Vihma ladistas, eks Bordeaux nuttis, et ma pan ära minema. Läksime poodlema. Poodlesime paaris kohas ja enne rongisaama minekut sõime salatit kohvikus" KARL":D
Trammis teel rongijaama hakkas tulema väike masekas, ei tahtnud ju tagasi laste karja juurde kui olin veetnud nii supper toreda nädalavahetuse Annaga. Anna ütles, et ma ei läheks ja valetaks, et eksisin ära, või et jäin rongist maha. Aga vaatamata geniaalsetele ideedele ma läksin. Argentonni jõudsin kell 7 õhtul ja lootsin, et Hetty tuleb järgi, aga ei ta tegi õuna mahla, ta ütles, et ma takso otsiksin, Leidin takso aga tühja, läksin siis ühte kohvikusse küsima, et kust ma taksot saaksin ja saatuse tahtel oligi see sama mees selle takso just, mis väljas seisis.

Koju saabudes ooas sama vana rutiin väikese erinevusega, et NAD ON KÕIK JU KODUS. KOOOLIVAHEAEG ON: APPPII

Meenutusi sõidust Pariisi 3. septembril- Maroon 5 minu kõrval pagasit ootamas, kui sürr saab olla.

Kärbsed on külmaga nii uimaseks muutunud, et surevad lennu pealt, üks sureb häälte järgi mul kapist vist.

Lastel on Halloweeni jaoks nii palju koledaid kostüüme, ei julgenud öelda siiski seda neile, kiitsin aga takka!!

Homme Bordeaux, eks näis.

HUUUH pääsesime Elleni ja Brettiga taaskord ettekande tegemisest, mis on hea uudis, halb uudis, aga et Hetty teatas et me võibolla ei lähegi šveitsi novembri alguses, sest Tim peab olema 3 november ABU Dahbis mingil koosolekul :D valisid ka koha.

Brett lubas mulle kick-boxingut hakata õpetama couchsurfingu tarvis ja elleniga siis Bodypump :D